MEIEGA ON VÕIMALIK

Villu Loonde

665

ettevõtja, tegevjuht ja mentor

Ekspordime oma digioskuseid ja teenuseid, vallutame online-spordi areenid ja suurendame Eesti riigi piire internetis koos web3 ja uute tarkade lahendustega.

Saame digikultuuri eestvedajaks maailmas, kes hindavad kõrgelt looduslähedust, vabadust ja turvalist riiki.

Pakume lisaväärtust välisriikidesse ja seda kodust lahkumata.
Elame nii, et me ei pea kolmel kohal töötama selleks, et minna soojale maale puhkama vaid lähme hoopis rändama, avastama, kogema ja nautima.

Mina olen Villu Loonde, sündinud 1984 aasta Pelgulinna sünnitusmajas. Tallanud Pelgu ja Kristiine tänavaid noorukina ja elanud sellel ajal, kus pidi olema valmis selleks, et keegi võib sind lambist rünnata. Selleks, et sõbraga kokku saada pidi talle minema ukse taha ja kui teda kodus polnud, siis lihtsalt tegid käigupealt uue plaani. Liiguti kampades ja sõprus oli ehe. Olen viie lapselisest perest kõige vanem, kus nagu toonasele ajastule kombeks oli kahjuks alkohol vanematel tihe külaline. Kasvades sellistes tingimustes ja loota rikkalikule tulevikule pole just lootustandev. Jah, minu noorusaja Pelgu oli karge, vahetu ja elati täiel rinnal. Leidsin endale vajalikud võimalused ning sellest sai mulle innustav hüppelaud tulevikku.

Kuigi oma päris isaga ma pole suhelnud oli mul tema poolt värvikas vanaisa Jaak Loonde (aka Jack), kes oli geomeetria ja informaatika õppejõud ning emapoolne vanaisa, suure töö- ja teovõimega Evald Nõupuu, kes oli tunnustatud insener.

Mõlemad avaldasid mulle väiksena sügavat muljet. 1985 ndal avas vanaisa Jaak Loonde võibolla ühe esimese informaatika kallakuga klassi Eestis ja see, mis sellest algas ilmselt kujundas paljude ja sealhulgas ka minu edasist meelestatust digimaailma suunal.

10 aastat hiljem tegi tegusid üle Eestiline projekt Tiigrihüpe, mille üks eestvedajatest oli vanaisa õpilane Peeter Olesk. Minu vanaisa Jaak, kes mulle ka mu esimese arvuti kinkis (mis nüüd asub Haapsalu Side muuseumis) innustas mind digimaailmaga tutvuma ja Tiigrihüpe vaid kinnitas seda. Nii olen ka täna endiselt üsna digimeelne.

Kusjuures ma ei mäleta, et Jaak oleks mulle kunagi öelnud, et mine mängi palli, vaid pigem kutsus ta mind sõpradega mõnda oma uude avatud arvuti klassi, näitas kuidas luua liikuvaid kujundeid raali ekraanile ja kus noored arvutihuvilised said iseseisvalt masinatega tutvuda ning mängida mänge. Siiski Korvpall ja jalgpall olid mulle tollel ajal veel sümpaatsemad.

Gümnaasiumis tuli meile ühel hetkel uus kehalise kasvatuse õpetaja Ülo Lomp, kes on suure hingega inimene ja kellega suhtlen veel tänagi. Tema ja Trivimi Velliste (endine välisminister, poliitik ja praegune Laidoneri Seltsi Juhatuse esimees) eestvedamisel olen raamatu “Vabadussõda koolipoiste silmade läbi” üks autoritest ja lisaks nüüd ka Johan Laidoneri Seltsi Juhatuse Liige. Olen olnud klubi KULTER (kultuur ja tervis) liige alates keskkoolist ja ka üks Vabadussõja Võidusamba tseremoonia tulekandjatest. Lisaks olen noorena koos Kulterlastega turvanud aastaid Jaanipäeva ajal tseremoonilist Vabaduse tuld, mille Vabariigi President saadab ühendtule võidu- ja jaanitulena laiali üle terve riigi. Kindlasti on olnud Ülo Lomp ja Trivimi Velliste mulle suureks eeskujuks.

Veel olen saanud tiitli Mister Eesti 2006 ja Mister Europe Euronations 3 koha aastal 2013, kus osalesin Ülikoolipäevil. Sellel teekonnal on mind juhendanud Leo Täht, kes on tublisti panustanud noorte arengusse ja andnud neile indu minna rahvusvahelistele võistlustele.

Olen Kaitseväe läbinud ja ülendatud Kapraliks, Tallinna Ülikoolis omandasin Reklaami ja Imagoloogia BA kõrghariduse dotsent Linnar Priimäe juhendamisel ja nüüd olnud tegev reklaamis, turunduses, ettevõtete juhtimises ning strateegilises nõustamises üle 15 aasta.

Viimased 4 aastat olen tegevjuht ettevõttes myWorld Estonia, kus peamiselt oleme edendanud e-kinkeaartide levikut ja digitaalse hüvedeplatvormi rakendamist Eestis, mis kasvatab inimeste ostujõudu lihtsalt oma ostude registreerimisega kohalikes kauplustes, internetis ja veel 50nes riigis.

Mul on vedanud, sest olen enda kõrvale leidnud vapustava ja kauni abikaasa Kätlini kellega meil on kaks energilist ja säravat last – Estelle ja Novel.

Mille eest ma siis seisan?

Kuna digipisik on minuga olnud juba noorest saati siis usun, et tänane maailm on parem ning edumeelsem paljuski just rakendatud digitaalsetele lahendustele.

Eestit tuntakse küll digiriigina ja oleme palju head digisisu koos infrastruktuuriga juba loonud aga ma näen, kuidas me ikkagi jääme maailma digitaalses arengus maha. Selleks, et olla esirinnas pakun ma välja järgneva.

Peame riiklikult panustama isikliku konkurentsivõime soodsale kasvule.
Digiruumi ja digilahenduste (AI, liitreaalsus, VR, online areenid, plokiahel, krüpto, nft, web3, digimaailmad, digitöökohad, jt.) kiire digikultuuri hüppe ja digifilosoofia arendamisesse. Trendidega kaasas käimine ning loometegevuse edendamine digitööristadega, et vallutada suuri turge ja olla digiarengu võidujooksus võitjate grupis.

Riigiaparaadi efektiivistamine ja lihtsustamine, et ressursse kasutada lisaväärtuste loomiseks ja lahenduste leidmiseks mitte tühjade, aeganõudvate toimingute arhiveerimiseks ja ülalpidamiseks.

Eesti on digiriik aga selleks et olla jätkusuutlikud, peame oma keskkonda kohandama uute trendidega ja tegema seda kiiresti. Kaasama sinna oma kodanikke, et nende konkurentsivõime kasvab nii Eestis kui välisturgudel.

Eestis elada ja toimetada peab olema lihtne, tervislik ja mugav. Seda saab digitaalse teadlikkuse ja tehnoloogilise innovatsiooni läbiviimisega.

Eesti suurus tegelikult võimaldab teha kiireid uuendusi ja hüppelisi arenguid digimaailmas. Peame selleks looma toetava riikliku keskkonna kodanikele ja ettevõtetele ning võimaldama tingimused, et tõsta üheskoos meie digiteadlikkus ja -visioon uuele tasemele.

Usun, et vabas Eestis elades ja nautides kodumaist värsket õhku saame siit tegutseda läbi digimaailma suurtele turgudele, tunda ennast siin julgelt ja reisida sinna kuhu hing ihkab teades, et kodus on meil kõik hästi.

Jälgi minu tegemisi

MEIEGA
ON
VÕIMALIK

Villu Loonde

665

ettevõtja, tegevjuht ja mentor

Ekspordime oma digioskuseid ja teenuseid, vallutame online-spordi areenid ja suurendame Eesti riigi piire internetis koos web3 ja uute tarkade lahendustega.

Saame digikultuuri eestvedajaks maailmas, kes hindavad kõrgelt looduslähedust, vabadust ja turvalist riiki.

Pakume lisaväärtust välisriikidesse ja seda kodust lahkumata.
Elame nii, et me ei pea kolmel kohal töötama selleks, et minna soojale maale puhkama vaid lähme hoopis rändama, avastama, kogema ja nautima.

Mina olen Villu Loonde, sündinud 1984 aasta Pelgulinna sünnitusmajas. Tallanud Pelgu ja Kristiine tänavaid noorukina ja elanud sellel ajal, kus pidi olema valmis selleks, et keegi võib sind lambist rünnata. Selleks, et sõbraga kokku saada pidi talle minema ukse taha ja kui teda kodus polnud, siis lihtsalt tegid käigupealt uue plaani. Liiguti kampades ja sõprus oli ehe. Olen viie lapselisest perest kõige vanem, kus nagu toonasele ajastule kombeks oli kahjuks alkohol vanematel tihe külaline. Kasvades sellistes tingimustes ja loota rikkalikule tulevikule pole just lootustandev. Jah, minu noorusaja Pelgu oli karge, vahetu ja elati täiel rinnal. Leidsin endale vajalikud võimalused ning sellest sai mulle innustav hüppelaud tulevikku.

Kuigi oma päris isaga ma pole suhelnud oli mul tema poolt värvikas vanaisa Jaak Loonde (aka Jack), kes oli geomeetria ja informaatika õppejõud ning emapoolne vanaisa, suure töö- ja teovõimega Evald Nõupuu, kes oli tunnustatud insener.

Mõlemad avaldasid mulle väiksena sügavat muljet. 1985 ndal avas vanaisa Jaak Loonde võibolla ühe esimese informaatika kallakuga klassi Eestis ja see, mis sellest algas ilmselt kujundas paljude ja sealhulgas ka minu edasist meelestatust digimaailma suunal.

10 aastat hiljem tegi tegusid üle Eestiline projekt Tiigrihüpe, mille üks eestvedajatest oli vanaisa õpilane Peeter Olesk. Minu vanaisa Jaak, kes mulle ka mu esimese arvuti kinkis (mis nüüd asub Haapsalu Side muuseumis) innustas mind digimaailmaga tutvuma ja Tiigrihüpe vaid kinnitas seda. Nii olen ka täna endiselt üsna digimeelne.

Kusjuures ma ei mäleta, et Jaak oleks mulle kunagi öelnud, et mine mängi palli, vaid pigem kutsus ta mind sõpradega mõnda oma uude avatud arvuti klassi, näitas kuidas luua liikuvaid kujundeid raali ekraanile ja kus noored arvutihuvilised said iseseisvalt masinatega tutvuda ning mängida mänge. Siiski Korvpall ja jalgpall olid mulle tollel ajal veel sümpaatsemad.

Gümnaasiumis tuli meile ühel hetkel uus kehalise kasvatuse õpetaja Ülo Lomp, kes on suure hingega inimene ja kellega suhtlen veel tänagi. Tema ja Trivimi Velliste (endine välisminister, poliitik ja praegune Laidoneri Seltsi Juhatuse esimees) eestvedamisel olen raamatu “Vabadussõda koolipoiste silmade läbi” üks autoritest ja lisaks nüüd ka Johan Laidoneri Seltsi Juhatuse Liige. Olen olnud klubi KULTER (kultuur ja tervis) liige alates keskkoolist ja ka üks Vabadussõja Võidusamba tseremoonia tulekandjatest. Lisaks olen noorena koos Kulterlastega turvanud aastaid Jaanipäeva ajal tseremoonilist Vabaduse tuld, mille Vabariigi President saadab ühendtule võidu- ja jaanitulena laiali üle terve riigi. Kindlasti on olnud Ülo Lomp ja Trivimi Velliste mulle suureks eeskujuks.

Veel olen saanud tiitli Mister Eesti 2006 ja Mister Europe Euronations 3 koha aastal 2013, kus osalesin Ülikoolipäevil. Sellel teekonnal on mind juhendanud Leo Täht, kes on tublisti panustanud noorte arengusse ja andnud neile indu minna rahvusvahelistele võistlustele.

Olen Kaitseväe läbinud ja ülendatud Kapraliks, Tallinna Ülikoolis omandasin Reklaami ja Imagoloogia BA kõrghariduse dotsent Linnar Priimäe juhendamisel ja nüüd olnud tegev reklaamis, turunduses, ettevõtete juhtimises ning strateegilises nõustamises üle 15 aasta.

Viimased 4 aastat olen tegevjuht ettevõttes myWorld Estonia, kus peamiselt oleme edendanud e-kinkeaartide levikut ja digitaalse hüvedeplatvormi rakendamist Eestis, mis kasvatab inimeste ostujõudu lihtsalt oma ostude registreerimisega kohalikes kauplustes, internetis ja veel 50nes riigis.

Mul on vedanud, sest olen enda kõrvale leidnud vapustava ja kauni abikaasa Kätlini kellega meil on kaks energilist ja säravat last – Estelle ja Novel.

Mille eest ma siis seisan?

Kuna digipisik on minuga olnud juba noorest saati siis usun, et tänane maailm on parem ning edumeelsem paljuski just rakendatud digitaalsetele lahendustele.

Eestit tuntakse küll digiriigina ja oleme palju head digisisu koos infrastruktuuriga juba loonud aga ma näen, kuidas me ikkagi jääme maailma digitaalses arengus maha. Selleks, et olla esirinnas pakun ma välja järgneva.

Peame riiklikult panustama isikliku konkurentsivõime soodsale kasvule.
Digiruumi ja digilahenduste (AI, liitreaalsus, VR, online areenid, plokiahel, krüpto, nft, web3, digimaailmad, digitöökohad, jt.) kiire digikultuuri hüppe ja digifilosoofia arendamisesse. Trendidega kaasas käimine ning loometegevuse edendamine digitööristadega, et vallutada suuri turge ja olla digiarengu võidujooksus võitjate grupis.

Riigiaparaadi efektiivistamine ja lihtsustamine, et ressursse kasutada lisaväärtuste loomiseks ja lahenduste leidmiseks mitte tühjade, aeganõudvate toimingute arhiveerimiseks ja ülalpidamiseks.

Eesti on digiriik aga selleks et olla jätkusuutlikud, peame oma keskkonda kohandama uute trendidega ja tegema seda kiiresti. Kaasama sinna oma kodanikke, et nende konkurentsivõime kasvab nii Eestis kui välisturgudel.

Eestis elada ja toimetada peab olema lihtne, tervislik ja mugav. Seda saab digitaalse teadlikkuse ja tehnoloogilise innovatsiooni läbiviimisega.

Eesti suurus tegelikult võimaldab teha kiireid uuendusi ja hüppelisi arenguid digimaailmas. Peame selleks looma toetava riikliku keskkonna kodanikele ja ettevõtetele ning võimaldama tingimused, et tõsta üheskoos meie digiteadlikkus ja -visioon uuele tasemele.

Usun, et vabas Eestis elades ja nautides kodumaist värsket õhku saame siit tegutseda läbi digimaailma suurtele turgudele, tunda ennast siin julgelt ja reisida sinna kuhu hing ihkab teades, et kodus on meil kõik hästi.

Jälgi minu tegemisi