MEIEGA ON VÕIMALIK
Sulev Alajõe
777
erakonsultant, arendusjuht
Seisan tugevate maakondadega Eesti eest. Maakonnakeskustes tuleb kaasa aidata majandusarengut soosiva haridussüsteemi ja kohalike loodusressursside nutika kasutamise toimele, ettevõtluse tulu peab kajastuma ka omavalitsuste tulubaasis. Taskukohase energiavarustuse tagab kohaliku taastuvenergia kasutus, millesse saavad tarbijad ühistu kaudu ise panustada.
Kandideerin parlamenti Eesti arengu ja Pärnumaa positsiooni tugevdamiseks. Majanduse bakalaureuse- ja avaliku halduse magistrikraad TTÜst ning 4 aastat doktoriõpet TÜs, lisaks pikaajaline töökogemus avalikus ja erasektoris tootmise, hariduse, konsultatsiooni ja avaliku halduse alal on mulle andnud hea arusaama majandusarengu edendamisest, taristu arendamisest, ettevõtlus- ja elukeskkonna tugevdamisest ning koostööst partnerüksustega Eestis ja välismaal. Juhtimisoskusi olen omandanud Vändras Wendre turundusdirektori, TÜ kolledži arendusjuhi, Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhatuse liikme, Pärnu abilinnapea ja Riigikogu komisjoni esimehena. Mul on kogemusi suurte investeerimisprojektide tulemuslikus algatamises ja elluviimises, näiteks Metsä Woodi 55M€ vineerivabrik 200 töökoha ja erilise energiavarustuslepinguga. Lääne-Eesti välisettevõtete portfellis olen nõustanud 60 ettevõtet. Viimasel ajal erakonsultandina on mu projektide teravik olnud uutel energialahendustel – tuulepargid, vesinik, mikrovõrgud. Koostatud kalakasvatuse ringmajandusprojekt on oma uudsusega pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. Omandasin 2022 hajaenergeetikas TalTech mikrokraadi, olen läbinud TÜ taastuvenergeetika ja vesiniku semestrikursuse ning investeerinud Eesti Energiaühistu asutajaliikmena taastuvenergiasse; olen vesinikuühingu liige ja Eesti saarte saadik. Vanem tütar kasutab magistrikraadi rahvatervist Tervise Arengu Instituudis edendades, noorem omandab seda pärast töötamist Sotsiaalministeeriumi välissuhetes. Tenniseliit tunnistas mind teist aastat järjest parimaks seeniormängijaks (Euroopa meister paarismängus).
Kolleegid iseloomustavad mind kui suure töövõimega nõudlikku meeskonnamängijat, visionääri, innovaatiliste lahenduste loojat ja hoidjat. Olen regionaalarengu patrioot ning soov rikkalikke elukogemusi kasutades tasakaalustada Eesti arengut viis mind 20a vaheaja järel taas poliitikasse.
Mu pühendumuse osas võib tagasisidet anda endine Pärnu linnapea Andres Sooniste, Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa, EASi Välisinvesteeringute keskuse pikaajaline juht Raido Lember, Wendre omanik Peter Hunt, Saare Wind Energy 1,4 GW meretuulepargi arendaja Kuido Kartau või Energiaühistu juht Märt Helmja.
Tööjõupuudust lahendamata on meil raske saada osa digitaalteenuste turgude kasvamisest: haridussüsteemi tuleb tugevdada uute tehnoloogiate juurutamisele suunatud ISCED 5 taseme koolitusvõimaluste loomisega, et selle lõpetajate abil arendada ärimudeleid tootmises. Noorte sidumiseks tänase majandusstruktuuriga tuleb kaaluda Rootsi ühtse gümnaasiumi mudeli rakendamist, kus kutsekoolide puudumisel saab keskastmes rakendada tööjõuturuks ettevalmistavaid praktilisi distsipliine. Meile olulisimatel turgudel läbilöömiseks peaks väikeriigi üldharidussüsteem võimaldama vabalt suhelda ka saksa ja rootsi keeles. Uute kasvuvõimaluste otsimisel peame kindlustama Eesti positsioone rahvusvahelises tööjaotuses senistes tugevates sektorites (nt puidutööstus, IT horisontaalselt). Samas on vaja jõuda puidu mehhaanilisest töötlemisest keemilise käitlemiseni, et soomlaste-rootslaste eeskujul luua biotooteid keemia-, farmaatsia- ja kütusetööstusele ning pakendi- ja tarbekaupade sektorile. Välisinvesteeringute toomine peab aitama saavutada akadeemilise ja ärisektori partnerlust, parandama turuvõimekust ja rikastama majandust uute tehnoloogiatega. Eesti jaoks on suured võimalused seotud kriisi ajal maailmas järsult kiirenenud digitaliseerimise ja automatiseerimisega. Jätkata tuleb tarbimismahust lähtuvat elektriaktsiisi alandamist, et püsida Põhjamaadega konkurentsis. Lääne-Eesti taastuvenergia potentsiaali kasutamiseks ja Läänemere merevõrguga ühinemiseks tuleb CEFi toel viia Eleringi 330 kV põhivõrk saartele. Vesiniku elektrolüüsimist ja kasutuselevõttu saab vaadata laiema majandusarengu kontekstis. Ringmajanduslikud lahendused, mis teenivad väiksema impordi ja jäätmetekke ning oma tooraine suurema väärindamise huve, väärivad tuge innovaatiliste ärirakendustena. Pandeemia põhjustatud muudatused majanduses annavad võimaluse parandada ja kvalitatiivselt arendada Eesti positsiooni rahvusvahelistes tarneahelates.
Jälgi minu tegemisi
MEIEGA
ON
VÕIMALIK
Sulev Alajõe
777
erakonsultant, arendusjuht
Seisan tugevate maakondadega Eesti eest. Maakonnakeskustes tuleb kaasa aidata majandusarengut soosiva haridussüsteemi ja kohalike loodusressursside nutika kasutamise toimele, ettevõtluse tulu peab kajastuma ka omavalitsuste tulubaasis. Taskukohase energiavarustuse tagab kohaliku taastuvenergia kasutus, millesse saavad tarbijad ühistu kaudu ise panustada.
Kandideerin parlamenti Eesti arengu ja Pärnumaa positsiooni tugevdamiseks. Majanduse bakalaureuse- ja avaliku halduse magistrikraad TTÜst ning 4 aastat doktoriõpet TÜs, lisaks pikaajaline töökogemus avalikus ja erasektoris tootmise, hariduse, konsultatsiooni ja avaliku halduse alal on mulle andnud hea arusaama majandusarengu edendamisest, taristu arendamisest, ettevõtlus- ja elukeskkonna tugevdamisest ning koostööst partnerüksustega Eestis ja välismaal. Juhtimisoskusi olen omandanud Vändras Wendre turundusdirektori, TÜ kolledži arendusjuhi, Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhatuse liikme, Pärnu abilinnapea ja Riigikogu komisjoni esimehena. Mul on kogemusi suurte investeerimisprojektide tulemuslikus algatamises ja elluviimises, näiteks Metsä Woodi 55M€ vineerivabrik 200 töökoha ja erilise energiavarustuslepinguga. Lääne-Eesti välisettevõtete portfellis olen nõustanud 60 ettevõtet. Viimasel ajal erakonsultandina on mu projektide teravik olnud uutel energialahendustel – tuulepargid, vesinik, mikrovõrgud. Koostatud kalakasvatuse ringmajandusprojekt on oma uudsusega pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. Omandasin 2022 hajaenergeetikas TalTech mikrokraadi, olen läbinud TÜ taastuvenergeetika ja vesiniku semestrikursuse ning investeerinud Eesti Energiaühistu asutajaliikmena taastuvenergiasse; olen vesinikuühingu liige ja Eesti saarte saadik. Vanem tütar kasutab magistrikraadi rahvatervist Tervise Arengu Instituudis edendades, noorem omandab seda pärast töötamist Sotsiaalministeeriumi välissuhetes. Tenniseliit tunnistas mind teist aastat järjest parimaks seeniormängijaks (Euroopa meister paarismängus).
Kolleegid iseloomustavad mind kui suure töövõimega nõudlikku meeskonnamängijat, visionääri, innovaatiliste lahenduste loojat ja hoidjat. Olen regionaalarengu patrioot ning soov rikkalikke elukogemusi kasutades tasakaalustada Eesti arengut viis mind 20a vaheaja järel taas poliitikasse.
Mu pühendumuse osas võib tagasisidet anda endine Pärnu linnapea Andres Sooniste, Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa, EASi Välisinvesteeringute keskuse pikaajaline juht Raido Lember, Wendre omanik Peter Hunt, Saare Wind Energy 1,4 GW meretuulepargi arendaja Kuido Kartau või Energiaühistu juht Märt Helmja.
Tööjõupuudust lahendamata on meil raske saada osa digitaalteenuste turgude kasvamisest: haridussüsteemi tuleb tugevdada uute tehnoloogiate juurutamisele suunatud ISCED 5 taseme koolitusvõimaluste loomisega, et selle lõpetajate abil arendada ärimudeleid tootmises. Noorte sidumiseks tänase majandusstruktuuriga tuleb kaaluda Rootsi ühtse gümnaasiumi mudeli rakendamist, kus kutsekoolide puudumisel saab keskastmes rakendada tööjõuturuks ettevalmistavaid praktilisi distsipliine. Meile olulisimatel turgudel läbilöömiseks peaks väikeriigi üldharidussüsteem võimaldama vabalt suhelda ka saksa ja rootsi keeles. Uute kasvuvõimaluste otsimisel peame kindlustama Eesti positsioone rahvusvahelises tööjaotuses senistes tugevates sektorites (nt puidutööstus, IT horisontaalselt). Samas on vaja jõuda puidu mehhaanilisest töötlemisest keemilise käitlemiseni, et soomlaste-rootslaste eeskujul luua biotooteid keemia-, farmaatsia- ja kütusetööstusele ning pakendi- ja tarbekaupade sektorile. Välisinvesteeringute toomine peab aitama saavutada akadeemilise ja ärisektori partnerlust, parandama turuvõimekust ja rikastama majandust uute tehnoloogiatega. Eesti jaoks on suured võimalused seotud kriisi ajal maailmas järsult kiirenenud digitaliseerimise ja automatiseerimisega. Jätkata tuleb tarbimismahust lähtuvat elektriaktsiisi alandamist, et püsida Põhjamaadega konkurentsis. Lääne-Eesti taastuvenergia potentsiaali kasutamiseks ja Läänemere merevõrguga ühinemiseks tuleb CEFi toel viia Eleringi 330 kV põhivõrk saartele. Vesiniku elektrolüüsimist ja kasutuselevõttu saab vaadata laiema majandusarengu kontekstis. Ringmajanduslikud lahendused, mis teenivad väiksema impordi ja jäätmetekke ning oma tooraine suurema väärindamise huve, väärivad tuge innovaatiliste ärirakendustena. Pandeemia põhjustatud muudatused majanduses annavad võimaluse parandada ja kvalitatiivselt arendada Eesti positsiooni rahvusvahelistes tarneahelates.