Selleks, et Eesti igavesti vabaks jääks ja Venemaa ei julgeks meid rünnata peame tegema meie inimeste kaitseks veel rohkem kui täna oskame. Õpime Ukraina kogemustest sõjas ülekaaluka agressori vastu Pärast neljaaastast välisteenistust tajusin, et Eestis on võimust võtnud stagnatsioon, mürtsub trumm ja käib hoogne paigalmarss. Parlament tõotab kummitemplina, parlamendiparteid tegutsevad poliittehnoloogilselt matkides, riigiaparaadist on kadunud meile edu toonud hoog ja uuendusmeelsus.

Ma liitusin Eesti kõige edumeelsema erakonnaga selleks, et:

1. Eesti võidaks sõja sõtta astumata.
2. Riigikogule võim tagasi võtta.
3. Tõugata Eesti valitsussektor välja mugavustsoonist ja pöörata näoga tulevikku.
4. Seista kodulinn Pärnu arengu ja pärnakate huvide eest.
5. Inimestel oleks Eestis inimlik elada.

Pika plaani sõjalised prioriteedid on:

1. Kogu Eestit katva mitmekihilise Kalevipoja õhukaitsekupli rajamine, mis kaitseb kõiki meie inimesi ja elutähtsa taristut ballistiliste ja tiibrakettide, droonide ja Vene lennukite eest.

3. Koordineeritud ja kuut lahinguruumi (maa, meri, õhu, kosmos, küber-ja inforuum) hõlmava sõjapidamisvõime arendamine. Maaväe eelisarendamine sobib ainult Venemaale. Maaväe eelisarendamine on eilne päev ning sobib ainult tehnoloogiliselt maha jäänud ja II MS lineaarset taktikat kasutavale Venemaale.
4. Eesti ettevõtjate ja teadlaste innovatsioon tuleb tuua lahinguväljale. Me oleme innoiv atiivsed, aga targa, kõrgtehnoloogilise kaitse, mis rakendab Eesti teaduse ja ettevõtete arengupotentsiaali ning kaitsetööstusse suunatud maksuraha toimib innovatsiooni kiirendina.
5. Kaitsetööstusse suunatud raha toodab SKPd, annab tööd, tõstab meie tööstuse rahvusvahelist konkurentsi, seob kõrgtehnoloogilise globaalse tööstusega ja töötab välja vastasele ebamugavaid, innovaatilisi lahendusi. Iga suurhange pean relvasüsteemi tootmisest ja hooldamisest jätma hanke maksumusest kolmandiku Eestisse.
   
   

Kahese (tsiviil ja militaar) kasutusega mitmeotstarbeliste õhu-, maa- peal-ja allveedroonide tootmine Eestis ei ole ulme. Eesti ettevõtjad suudavad toota elektroonilisi sõjapidamise vahendeid, ründedroone ja hulkurmoona.

Kriitiline taristu Läänemere all peab olema seiratud ja kaitstud. Õhuväe seire, luure- pääste ja lahinguvõimekuse tõstmiseks tuleb piirivalve lennuvahendid tuua õhuväe juhtimise alla.

Õhuvägi võtab lisaks õhukaitse juhtimisele üle ka otsimis- ja päästefunktsiooni, mis on õhuoperatsioonide orgaaniline osa. Piirivalve jätkab taktikalise taseme droonide kasutamist.

Vabatahtlikke riigikaitsjaid koondav Kaitseliit vajab rohkem ressursse: elukutselisi instruktoreid ja juhte, varustust ja relvastust ning raha. Malevad tuleb juurde luua, sinna, kus täna inimesed elavad.

Küberväejuhatuse ründevõime arendamine küber- ja inforuumis on selgelt vajalik.
Kaitsen sõnavabadust ja vaba ajakirjandust. Eesti inforuum vajab kindlat kilpi propaganda ja desinformatsiooni vastu. Tuleb luua kiirreageerimisüksuse (nagu CERT), mis tuvastab, jälgib ja lahendab Eesti inforuumis intsidente, teavitab ohtudest ja korraldab ennetustegevusi.

Ringhääling tuleb sätestada elutähtsa teenusena, sest see ei ole kultuur vaid psühholoogiline kaitse.

Rahvusringhääling vajab pikka plaani ja adekvaatset rahastamise kava järgmiseks 10 aastaks. ERR-i uus maja tuleb ehitada. ERR-i peab tõstma võimet toota kvaliteetset ajakirjandust inglise ja vene keeles.

Andmekaitse Inspektsiooni tuleb ühendada Riigi Infosüsteemi Ametiga, eesmärgiga vähendada bürokraatiat ja automatiseerida andmekaitse. AKI st on saanud sisuliselt referente kiusav amet.

Pärnu probleem on vilets taristu ja tõsiasi, et m mu kodulinnast valitud 7 saadikut ei ole aastaid suutnud kaitsta pärnakate huve Toompeal. Töö on tegemata.

1. Eesti kõige strateegilisema maantee Via Baltika ehitamise asemel ehitab Reformierakonna valitsus teed Tartusse ja Keskerakond natuke Narva. Rail Balticu ehitamine venib nagu kasahhi rahvalaul, aga Keskerakond ehitab raudteed Haapsallu. Pärnu inimesed ja tööstus peavad saama ohutu, kiire ühenduseTallinna ja Riiga ning sealt edasi lõunasse.
2. Riiklikult tähtsad kultuuriobjektid ehitatakse Tallinnasse (3X), Tartusse (2X), Narva ja Rakverre.
3. Pärnakad väärivad rohkem, kui tõdemust, et 10 nädalat suvel on merevesi soe ja saate siis puhkajatelt raha teenida küll.

Peeter Tali on olnud pikaaegne ajakirjanik, alustades tööd ajalehes Postimees. Ta on peatoimetajana juhtinud uudisteagentuuri ETA ja ajalehte Rahva Hääl ning olnud peatoimetaja asetäitja Eesti Päevalehes. 

Viimased paarkümned aastat on Peeter Tali erinevatel ametikohtadel juhtinud nii kaitseväe kui kaitseministeeriumi strateegilist kommunikatsiooni. Neli aastat teenis ta NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskuse asedirektorina Riias.