MEIEGA ON VÕIMALIK
Marko Matvei
720
meelelahutaja
Kultuur on meie ühiskonna alus. Väärtustame oma kultuuri ja nende eestseisjaid. Ilma kultuurita pole ka Eestit!
Keskkonda tuleb hoida!
Olen hariduselt geograaf ning keskkonnateemad on mind kõnetanud juba väga noorelt, kui 11-aastaselt osalesin Kanadas rahvusvahelisel laste keskkonnateemalisel konverentsil enda kliimamuutuste ettekandega ja võtsin aktiivselt osa Ökoskautide üksuse mitmekülgses ringitegevuses. Olles ise tegelenud aastaid ilmavaatlustega ning omandanud kliima kohta teadmisi, pean oluliseks peatada järjest kiirenevad kliimamuutused, sest lisaks paljudele liikidele ei suuda sellega tulevikus kohaneda ka arvestatav hulk Maailma rahvastikust. Seetõttu on oluline saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus ja seda mitte ainult Eestis. Selleks on vaja investeerida rohkem taastuvatesse energiaallikatesse ja energia salvestusvõimekusse. Aga keskkonnahoid algab siiski igaühest meist endist. Selle nimel tuleb tõsta inimeste keskkonnateadlikkust ning järk-järgult muuta tarbimisharjumusi. Jäätmete liigiti sorteerimine ja taaskasutus peab muutuma kõigile kättesaadavaks ja lihtsasti teostatavaks. Ka igapäevases liikumises peame mõistma, et jätkuv autostumise kasv teeb meie heaoluline hoopis karuteene. Selleks seisangi Tallinna Linnavolikogus parema ühistranspordi, aga eelkõige jalgrattaliikluse edendamise eest, et see oleks igapäevaselt turvaline ja nauditav teekond. Propageerin asjaolu, et iga jalgrattataristusse viidav investeering toodab mitmekordset kasu – seda nii kütuste säästmise kui ka ühiskonna tervisehoiu seisukohast.
Igal tasemel spordi ja ühiskonna tervise eest!
Minu elu on saatnud mitmed väga erinevad spordialad. Tänaseks oled saavutanud jalgrattaorienteerumises A-koondise taseme, kuid harrastan ka muid vastupidavusspordialasid, sest looduses ja ka linnaruumis liikumine on tore tegevus, mille käigus saab palju avastada ja kogeda. Minu missiooniks on järjest enam saamas noorte sportimise julgustamine ja toetamine. Noorte sport ja selle rahastus ei pea olema ainult tulemusele orienteeritud. Kuigi tulemused on ühiskonnas hinnatud, tuleb järjest enam väärtustada seda, et sporti tehakse igas vanuses tervise edendamise eesmärgil. Ei ole vahet, kas noor tegeleb prestiižse olümpialaga või mõne muu tundmatu spordialaga – seda tegevust tuleb toetada igal juhul. Liikumisõpetus koolis ja spordiringid on olulised iga inimese spordiharjumuste kujundamisel, mistõttu peavad ka treenerite palgad olema väärilised. EOK III kategooria treenerina mõistan selle kõige vajalikkust täielikult ning kinnitan, et sport õpetab elus seadma eesmärke ja neid ka täitma. Ka tervisehoius tuleb ära teha vajalikud reformid. Personaalses riigis personaalne meditsiin – see on täiesti võimalik, kui koondame terviseandmed ühtsesse infosüsteemi, tegeleme terviseprobleemidega ennetavas faasis ja väärtustame meditsiinitöötajaid. Riigi sotisaalmajanduslikus vaates kui ka igaühele meist on oluline tervena elatud eluaastate kasv.
Jälgi minu tegemisi

MEIEGA
ON
VÕIMALIK
Marko Matvei
720
meelelahutaja
Kultuur on meie ühiskonna alus. Väärtustame oma kultuuri ja nende eestseisjaid. Ilma kultuurita pole ka Eestit!
Keskkonda tuleb hoida!
Olen hariduselt geograaf ning keskkonnateemad on mind kõnetanud juba väga noorelt, kui 11-aastaselt osalesin Kanadas rahvusvahelisel laste keskkonnateemalisel konverentsil enda kliimamuutuste ettekandega ja võtsin aktiivselt osa Ökoskautide üksuse mitmekülgses ringitegevuses. Olles ise tegelenud aastaid ilmavaatlustega ning omandanud kliima kohta teadmisi, pean oluliseks peatada järjest kiirenevad kliimamuutused, sest lisaks paljudele liikidele ei suuda sellega tulevikus kohaneda ka arvestatav hulk Maailma rahvastikust. Seetõttu on oluline saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus ja seda mitte ainult Eestis. Selleks on vaja investeerida rohkem taastuvatesse energiaallikatesse ja energia salvestusvõimekusse. Aga keskkonnahoid algab siiski igaühest meist endist. Selle nimel tuleb tõsta inimeste keskkonnateadlikkust ning järk-järgult muuta tarbimisharjumusi. Jäätmete liigiti sorteerimine ja taaskasutus peab muutuma kõigile kättesaadavaks ja lihtsasti teostatavaks. Ka igapäevases liikumises peame mõistma, et jätkuv autostumise kasv teeb meie heaoluline hoopis karuteene. Selleks seisangi Tallinna Linnavolikogus parema ühistranspordi, aga eelkõige jalgrattaliikluse edendamise eest, et see oleks igapäevaselt turvaline ja nauditav teekond. Propageerin asjaolu, et iga jalgrattataristusse viidav investeering toodab mitmekordset kasu – seda nii kütuste säästmise kui ka ühiskonna tervisehoiu seisukohast.
Igal tasemel spordi ja ühiskonna tervise eest!
Minu elu on saatnud mitmed väga erinevad spordialad. Tänaseks oled saavutanud jalgrattaorienteerumises A-koondise taseme, kuid harrastan ka muid vastupidavusspordialasid, sest looduses ja ka linnaruumis liikumine on tore tegevus, mille käigus saab palju avastada ja kogeda. Minu missiooniks on järjest enam saamas noorte sportimise julgustamine ja toetamine. Noorte sport ja selle rahastus ei pea olema ainult tulemusele orienteeritud. Kuigi tulemused on ühiskonnas hinnatud, tuleb järjest enam väärtustada seda, et sporti tehakse igas vanuses tervise edendamise eesmärgil. Ei ole vahet, kas noor tegeleb prestiižse olümpialaga või mõne muu tundmatu spordialaga – seda tegevust tuleb toetada igal juhul. Liikumisõpetus koolis ja spordiringid on olulised iga inimese spordiharjumuste kujundamisel, mistõttu peavad ka treenerite palgad olema väärilised. EOK III kategooria treenerina mõistan selle kõige vajalikkust täielikult ning kinnitan, et sport õpetab elus seadma eesmärke ja neid ka täitma. Ka tervisehoius tuleb ära teha vajalikud reformid. Personaalses riigis personaalne meditsiin – see on täiesti võimalik, kui koondame terviseandmed ühtsesse infosüsteemi, tegeleme terviseprobleemidega ennetavas faasis ja väärtustame meditsiinitöötajaid. Riigi sotisaalmajanduslikus vaates kui ka igaühele meist on oluline tervena elatud eluaastate kasv.