Kui igaühe õigused ja vabadused on kaitstud, on kõik võimalik! Kõik on võimalik – see tähendab, et iga inimese jaoks on kõik võimalused lahti. Et miski ei ole võimatu. See tähendab töömoraali, et me ei lepi keskpärasusega, vaid ainult võimalikult parimaga. Et iga mure saab parima lahenduse, igast ebaõiglusest saame lahti, kõikide inimese väärikus on hoitud ja iga lapse tulevik toetatud.Tõepoolest on kõik on võimalik, kui võimalused on päriselt võrdsed. Kõik on võimalik, kui aitame neid, kelle pärisvõimalused pole nende tahtest sõltuvad. Eestis on kõik võimalik, kui meie kõige nõrgematel on võrdsed võimalused väärikaks eluks, näiteks kui meie puuetega lastel on võrdne võimalus ja õigus eneseteostuseks. See on minu peamine eesmärk riigikogus, et kõikide inimeste vabaduste ja õigustega oleks kaitstud.
Kõik on võimalik, kui riik panustab rohkem noorte vaimse tervise hoidmisse. Praegu kaotab Eestis elu enesetapu tõttu 2,5 korda rohkem lapsi ja noori kui Euroopa Liidus keskmiselt – ühiskonnana ei saa me kuidagi ükskõikseks jääda. Ennetustööks on vaja rohkem raha ja teenuseid, lastega töötajate paremat väljaõpet ning vaimse tervise teenuseid kõikidesse erakorralise meditsiini vastuvõttudesse ja perearstikeskustesse.
Kõik on võimalik ka suure hoolduskoormusega peredele, kui teenused hakkavad palju täpsemalt arvestama tegelikke vajadusi. Lastele on vaja õigemini ja täpsemalt pakutud teenuseid. Esimese ja teise lapse toetus tõusku 150 euroni kuus.
Pensionäri elu ja võimalused on paremad, kui tema pension tõuseb igal aastal ja tööl käies on maksusoodustused suuremad. Eakal on võimalik elada oma kodus, kui seda toetada vajalike teenuste ja ligipääsetavusega. Erivajadustega inimestel on kõik võimalik, kui takistused ära võtta.
Võimalik on rohkem kõrgharitud mehi, kui haridusse raha juurde andes (250 miljonit igal aastal) arvestatakse muu vajaliku hulgas poiste vajadustega paremini. Kõigi kõrgemad palgad on võimalikud, kui tööd saab pereeluga hästi ühitada ja selle tagamine on töökohas ka riigi poolt toetatud.
Seisan abieluvõrdsuse eest, et teineteist armastaval kahel inimesel oleks võimalik abielluda ja see lõhestav vaidlus teiste pereelu üle ükskord lõppeks.
Eestil on võimalik saada rahvusvaheliselt tuntud inimõiguste kaitse esiriigiks. Tillukesed eesmärgid polegi minu stiil.

Kodud ja majaümbrus kordaEnergiatõhusad kodud on võimalikud kõigile, selleks peab riik toetama senisest palju rohkem korterite ja majade renoveerimist. Vanad kultuuriväärtuslikud majad on võimalik korda teha energiatõhusalt Põhjamaade eeskujul.
Liikumisvaegusega inimestele ja rataste-vankritega peredele on vajalik tänava tasandilt lifti võimalus kõikides korrusmajades, siis oleks ligipääsetavuse suurim murekoht lahendatud. Vajame kliimaseadust ka koduümbruse roheluse ning elurikkuse võimalikkuse jaoks. Inimestel olgu õigus koduümbruse rohelusele ja paremale jäätmekogumise korraldusele. Täiesti võimalikud on ka hea linnaruum, ringmajandus, taaskasutus ja turvalised teed jalakäijatele-ratturitele, kui sellega targalt ja eesmärgipäraselt tööd teha.

Kiusamisest vabaks! Hea töökeskkond on võimalik, kui parandada töötajate töötingimusi ja tagada parem kaitse kiuslike klientide eest. Ka kooliõpetajatel on õigused, mida tuleb selgelt kaitsta. Kooliõpetaja palka maksab riik koos omavalitsusega ja see tõusku 3000 euroni.
Venekeelsetel lastel on õigus saada sama head eestikeelset haridust nii, et nende eriomased vajadused on arvesse võetud. Eestikeelsele õppele üleminek peab tähendama vabadust leida laste huvides kõige sobivamad lahendused.
Lähisuhtevägivalla ohvrite kaitset ja toetamist tuleb parandada.
Ettevõtlikel inimestel peab olema võimalik ennast teostada ilma bürokraatiakiusuta, kaasa aitavad ka selged reeglid ning riigi kiiremad ja moodsamad teenused.Ukrainlastel on võimalik võita, kui meie ja meie liitlased neid rohkem toetame. Rahvusvahelisel sõjatribunalil on võimalik sõjakurjategijate karistamiseks kiiremini koguneda, kui Eesti hoiab välispoliitikas jätkuvalt selget joont.

Vaata Eesti 200 täpsemat programmi siit: https://www.eesti200.ee/programm

Riigikogu peab kõige selle jaoks oma tööd senisest palju paremini tegema, see on võimalik ja selle jaoks ma kandideerin Tallinnas Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosades Eesti200 kandidaadina nr 672.

Olen kahekordse magistriharidusega jurist, inimõiguste kaitsja ja haridusekspert, praegu Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant. Olin riigikogu XI ja XII koosseisu liige, Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, sotsiaalkomisjoni liige, kultuurikomisjoni liige, korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimees, ning esindanud parlamenti välissuhtluses, sealhulgas olnud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee Eesti delegatsiooni juht. Loobusin oma kohast XIII koosseisus, et keskenduda emade paremate võimaluste, puuetega inimeste abistamise ning abieluvõrduse saavutamisele võrdsete võimaluste volinikuna. Nüüd näen, et Eesti 200 programmis on kõik vajalik inimeste põhiõiguste kaitseks olemas. 
Töökogemust on mul veel erasektorist ja loomealalt, näiteks olen autor või tootja sellistele teleseriaalidele nagu „MuinasTeeVee“, „Ellujäämise kunst“, „Inimeseloomake“, „Miks mitte?!“, „Elu on töö on elu“. Olen olnud Tallinna abilinnapea ja mitme linnaorganisatsiooni juht.
Mul on viis last ja valget värvi karja- ehk hundikoer.

Muide, kas teadsid, et valgetel koertel on oma peatükk loomade õiguste kaitses. Kui hundikoera tõustandard kinnitati, siis oli näidiskoera üks esivanematest ka valgekarvaline. Tõu standard kehtestati märkega, et koera karva värvusel pole mingit tähtsust. Seevastu Hitler tahtis, et hundikoerad tohivad olla ainult pruuni värvi ja käskis 1933. aastal edaspidi üle maa kõik valged kutsikad hukata. Stalin andis Hitleri eeskujul samasuguse võika käsu. Šveitsis, Kanadas, USAs ja sealt edasi ka teistes vabades riikides jäeti valged kutsikad aga ellu ja lõpuks registreeriti uus koeratõug – Šveitsi valge karjakoer.