Ksenia kasvas üles Tallinnas, lõpetas vene kooli. Paralleelselt kooliga õppis ta õigusteaduskonna ärikõrgkoolis, kuhu ta võeti erandkorras vastu enne keskkooli lõpetamist. 2005. aastal lõpetas ta kiitusega Lomonossovi Moskva Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna. Pärast ülikooli lõpetamist astus ta Eesti Advokatuuri ja töötab advokaadina. Nüüd on ta assotsieerunud partner ühes suures advokaadibüroos, kus vastutab vene suuna eest, mis tähendab koostööd vene keelt kõnelevate kohalike klientidega neile arusaadavas keeles. 2013. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli psühholoogiateaduskonna. Lisaks põhitegevusele on Ksenia Eesti Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni liige.

2020. aastal avastas Ksenia pandeemia ajal, et vene keelt kõnelev ettevõtja Eestis vajab hädasti juriidilist nõu emakeeles ja lõi vene töörühma, et harida avalikkust oma õiguste kaitsmisel. Ksenia esineb aktiivselt meedias, andes kommentaare seadusandluse muudatuste, aga ka ammu kehtivate õigusaktide rakendamise teemadel.

«Erakonnaga liitumise motiiv on ülimalt lihtne. Soovin head elu endale, lastele ja vanematele – see on elementaarne inimlik huvi, mille nimel olen valmis väsimatult tööd tegema. Hea elu on aga võimalik ainult õigusriigis, mis on tugev, rikas ja tõhus. Viimasel ajal tekib tunne, et neid hüvesid igalt poolt rünnatakse,” selgitas Ksenia erakonnaga liitumise motiive. „Ei, ma ei tunne, et mulle tehakse liiga minu päritolu tõttu. Samas usun, et kohalik venekeelne elanikkond saab ja peab aktiivsemalt osalema riigi avalikus elus ja majanduse ülesehitamises, juhindudes üldtunnustatud euroopalikest ideaalidest ja väärtustest. Ideaalide kujunemist ühiskonnas näen eelkõige läbi haridustöö ning ühiste eesmärkide saavutamise – läbi ühise töö ühiskonna, riigi ja iga Eesti elaniku hüvanguks,” lisas ta.

Ootan, et poliitilisele areenile astub uusi inimesi uute liberaalsete humanistlike ideedega ja selgete plaanidega nende saavutamiseks. Riigihaldus on viimastel aastatel jõudnud ummikusse, mida ei saa alati seletada erinevate kriisidega. Keegi ei paku selget väljapääsu sellest ummikseisust. “Eesti 200” erineb teistest selle poolest, et ta pakub ratsionaalseid, teostatavaid ja samas mitte populistlikke lahendusi.

Kuna minu töövaldkond on juura, siis poliitikas kaitsen eelkõige õigusriiki, seaduse ülimuslikkust ja inimõigusi. Kahjuks on COVID-i ja COVID-järgsete aegade äärmuslik seadusloome kaasa toonud selle, et ühiskond on hakanud harjuma kiirustades ja ilma korraliku analüüsita koostatud õigusaktidega. Heade kavatsustega rahvatervise nimel hakati sillutama teed põrgusse, nagu juhtivad õigusteadlased ennustasidki. See vigane praktika tuleb lõpetada: seadus peab olema õiglane, arusaadav, täidetav ja selle eesmärgiks peab olema avalik hüve, mitte aga valimisvõidu kindlustamine.