Olles jälginud palju aastaid päevapoliitikat nii riigikogus kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil võin ausalt öelda, et mul on paljude tavaks saanud normide ees piinlik. Tegeletakse oma sooja koha hoidmise ja nö tulekahjude kustutamisega, kuid keeldutakse tegemast julgeid otsuseid, mis ühiskonnana aitaks meid edasi. Meie riigi edulood on kustuvad mälestused ja meenutavad praegu “omal ajal küll ma oleks teinud” jutte. Julgeid otsuseid on vaja kiirelt nii energeetikas, riigikaitses, tervishoius, spordis, digiriigi kaasajastamises ja hariduses. Seda suudab Eesti 200 pakkuda ja see on ka põhjus, miks ma erakonnaga 2022. aasta algul liitusin.

Kandideerisin 2021. aasta kohalikel valimistel Eesti 200 nimekirjas, kuid ootasin erakonnaga liitumise otsusega kuniks olin kindel, et kohalikeks valimisteks üleskruvitud hoog ei peatu. Novembrist algas mul teine aasta Viljandi volikogus ja näen, et erinevate valdkondade spetsialiste tuleb meie erakonda aina juurde – me ei suuda enam vaiki olla ja tahame tugevdada riiki ise kaasa rääkides.

Hetkel kakskümmend kaheksa aastat kestnud sportlasteekond, millest lõviosa tippmeeskonnas võisteldes ja kümme aastat Eesti Kaitseväe teenistuses instruktorina, on andnud mulle väga hea kooli, et otse, ilustamata ja sisukalt asjades kaasa rääkida.

Alustan novembri lõpus tarkvarainseneri õpinguid Kood/Jõhvis.