Olen lõpetanud Tartu Ülikoolis majanduse ja TalTechis soojusenergeetika eriala. Viimased kümme aastat olen olnud tegev energeetika valdkonnas. Täna juhin uhkusega inseneride tiimi, kus iga projektiga anname väikese panuse, et keskkond oleks hoitud ja energiat säästetud.

Tean, et energeetikas tuleb teha otsuseid, mis on väga pika ajalise mõjuga ning lahenduste töösse rakendamine võtab samuti pikalt aega. Seetõttu peab olema tulevikku vaatav plaan ja plaani tuleb ka täide viia. Tänane energiakriis toob hästi välja, et eesmärgid on seatud küll ambitsioonikad, kuid plaani täitmine on ära unustatud. Aastaid ei ole riik toetanud investeeringuid uutesse elektritootmistesse, viimase 10 aasta jooksul ei ole rajatud ühtki tuuleparki, päikesepargid ei pääse elektrivõrku. Samal ajal oleme sunnitud maksma kõrget hinda põlevkivi elektri eest. Insenerina ma saan toetada lahendusi, mis on teostatavad, majanduslikult mõistlikud, ühiskonda teenivad ja keskkonda säästvad.

Kõige odavam elekter on elekter, mis on kütuse vaba ehk toodetud tuulest ja päikesest ning, mis ei saasta keskkonda. Kui neid tootmisvõimsusi on piisavalt, siis kujuneb õiglaseks hinnaks 6senti/kWh. Selleks, et jõuda hinnani 6senti/kWh, on vaja ehitada rekordkiirusel üles roheenergia tootmisvõimsused, peamiselt tuulepargid ning lasta elektrivõrku päikeseenergia. Planeeringute menetlused tuleb 6 aasta asemel menetleda 6 kuuga. Sest kõige kiiremini saab elektri hinna alla siis, kui ehitada roheenergia tootmisvõimsusi kiiresti.

Lisaks peame ehitama 8 aastaga üles roheelektri tootmisvõimsused, mis ei kata vaid meie enda vajadusi, vaid kus me saame olla Läänemere piirkonnas ka elektrit teistele müüv riik. See on meie tulu ja rikkuse allikas, see kasvatab korralikult meie SKP-d. Me oleme suure avamere territooriumiga riik, kellel erinevalt oma naabritest on võimalused antud tuuleenergia võimsuste välja ehitamiseks.

Põlevkivi elektrist peame loobuma, sest see saastab meie keskkonda ja seetõttu on ka põlevkivi elekter kallis. Tuumaenergeetika on osa energeetika tulevikust ja sellega tuleb tegeleda täna. Meil tuleb anda tasakaalus eksperthinnang selle sobivusele Eestisse ning luua riigi poolt õiguslik raamistik ja järelevalve. Loobudes põlevkivi energeetikast tagab tuumaenergeetika puuduva osa elektritootmisest ning kindlustab 60 aastaks Eestile energiajulgeoleku ja viib Eesti taas kindlalt elektrienergiat eksportivaks riigiks.

Kriisi ajal tuleb toetada ettevõtteid, et säiliks nende konkurentsi võime võrreldes teiste Euroopa riikidega. Samal ajal, kui teised riigid toetavad kõiki ettevõtteid, meie riigi ettevõtted kaotavad oma konkurentsivõimes. See tähendab inimeste koondamisi, ettevõtete sulgemisi ning maksude väiksemat laekumist riigile. Seisan selle eest, et kõik ettevõtete energiakulusid tuleb toetada ning CO2 kvoodi tasu kompenseerida nende elektriarvetel.

Seisan selle eest, et energiakulud tuleb alla tuua, Eesti riigist peab saama elektrit eksportiv riik ja loobume saastavast energiatootmisest.