Sündisin ja kasvasin Stockholmis, Rootsis. Seal on minu isapoolsed juured, kuid mu emapoolsed vanavanemad sündisid Tartus. Koos mu emaga saabusid nad 1948. aastal põgenikena Rootsi, olles enne seda viibinud mõned aastad pagulaslaagris Saksamaal.


Viimased 18 aastat olen elanud Tallinnas vanalinnas, olen Eesti ja Rootsi advokatuuride liige ning NJORD Advokaadibüroo partner. Minu ja minu abikaasa peres kasvavad kaks last ja koer Bruno.

Miks ma olen Eesti 200 liige ja kandideerin valimistel?

Eesti viimase parlamendivalimistel aastal 2018 oli mul suur mure. Ma ei salli korruptsiooni. Oli selge, et iga sel ajal parlamendis oleval erakonnal oli olnud vähemalt ühte korruptsiooniskandaali. Ammu olen ma hääletanud Isamaa poolt, pärast läksin üle Reformile aga 2018 pidin ma oma silmaringi suuremaks teha, et leida endale õiget erakonda mille puhul sain sirge seljaga valida, leidsin Eesti 200.

Rootsi valimistel on minu hääle saanud erakonnad, mis varem defineerisid end kui Allianssi (moderaadid, kristlikud demokraadid, keskerakond, liberaalid). Mullu sügisel toimunud valimistel hääletasin liberaalide poolt.

2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kandideerisin Eesti 200 Kesklinna nimekirjas Tallinna linnavolikokku. Sain 545 häält ning olen sellest ajast saati Kesklinna linnaosakogu liige koos teiste Eesti 200 kolleegide Ivo Kappeti ja Sander Maripuuga. Lisaks olen ka Kesklinna Linnaosakogu revisjonikomisjoni liige.

Mulle on alati meeldinud, et kaasaegne Eesti on leidnud maailmas oma tee ning pakkunud probleemidele ise välja mõeldud nutikaid lahendusi. Alustala sellele pani Mart Laar ja ma soovin, et me jätkaksime sellel teel. Eesti on just parajalt suur riik selleks, et olla paindlik ning võtta kiiresti kasutusse uusi tehnoloogiaid. Eesti peab alati olema innovaatiline riik.

Digiriik, riigireform, rohepööre – kõik on omavahel seotud

Tööalaselt suhtlen tihedalt Eesti idufirmadega. Seetõttu olen hästi kursis nende innovaatilisuse ja nutikusega, nähes selles ometi kasutamata potentsiaali Eesti riigi ja ühiskonna hüvanguks. Väikese Eesti jaoks on tähtis muu maailma arengutega jõudsalt kaasas püsida. Veelgi enam – meie ambitsiooniks võiks olla eestvedaja roll.

Eestist peab saama riik, kus ükski põlvkond ei elaks teise kulul, ja see kehtib igas aspektis. See tähendab, et peame võtma julged ja vahepeal rasked sammud kiire rohepööre vastu. Noored, seal hulgas meie enda noorteorganisatsioonis Noor Eesti 200 on siin eeskujud ja näitavad teed.

Julged tehnoloogilised uuendused on meid palju edasi aidanud, aga ees terendavad ka mitmed suured väljakutsed. Riigi ja omavalitsuste poolt pakutavad teenused tuleb digitaliseerida ja personaliseerida. Eestis peab olema vähem bürokraatiat ning rohkem läbipaistvust ja automatiseerimist.

Leian, et kõik riigi ja omavalitsuste teenused peaksid olema vajaduspõhised. Vajame korralikku ja põhjalikku administratiivset reformi!

Eesti kultuur, Eesti maailmas ja Eesti kui Põhjariik

Meie Eesti on väike riik, millel on suur hing. Saame korraga olla nii eeskuju kui eestvedaja ning peame tegutsema aktiivselt rahvusvahelistes organisatsioonides.

Eesti uueks eesmärgiks peaks olema saada Põhjamaade Ministrite Nõukogu täisliikmeks. Eesti kuulub Põhjamaade hulka!

Eesti kultuur on avatud ja peab selliseks ka jääma. Kõik Eesti elanikud peavad saama koolihariduse eesti keeles, kuid mõne teise koduse keelega inimesed peavad lisaks saama õppida ka oma emakeelt.

Eelistaksin, et nimetaksime kõiki Eestis elavaid inimesi eestimaalasteks, mitte aegunud jaotuse järgi “eestlased” versus “venelased” või “muulased”. Paljud vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed on ju eestlased, nad on lihtsalt vene keelt emakeelena eestlased. Nagu mina olen rootsi keelt emakeelena eestlane.