Pikaajalise ajakirjaniku ja hilisema Riigikogu kantselei erinevate fraktsioonide nõunikuna tean, et ühekski kriisiks ega ebameeldivuseks ei ole võimalik lõplikult valmis olla. Iga järgmine on uus ja hirmutav, vajades paindlikku ja otsustavat lahendust.

Seepärast olen oma ajaloolase ettevalmistust ja ajakirjaniku kogemust täiendanud ja praktiseerinud nii sisejulgeoleku valdkonnas (Sisekaitseakadeemia) kui kriisikommunikatsioonis (Tallinna Ülikool). Nii ajakirjanduses, Riigikogu kantseleis, Eesti NATO Ühingus kui Kaitseliidu küberkaitseüksuses.

Eesti riigi iseolemine ja eksistents ei ole kaugeltki iseenesestmõistetav. Kreml tegeleb igapäevaselt lääneriikide omavahelisse läbisaamisse kiilulöömise ja kodurahu õõnestamisega. Uued majad on kenad vaadata ja mugavad kasutada, aga maja ei päästa. Üksteist päästavad ainult inimesed. Ukraina sõja näitel teame, et isegi, kui ei ole enam kuigipalju päästa, sisendavad päästjad, politseinikud, kiirabitöötajad elusolijatesse kindlustunnet ja lootust. Seni, kuni tuletõrje ja kiirabi õnnetus- või rünnakupaika jõuab, on riik veel alles.

Riigikogus seisan Eestit lõhkuva russkii mir-i ja Kremli vaenulike inforünnakute mahasurumise eest ning töötan üle-eestilise tsiviil- ja õhukaitse rajamise nimel. Eesti julgeolekule peab kulutama kuus protsenti SKT-st ehk 3% sõjalisele ja 3% sisejulgeolekule.

Eesti vajab rohkem tarku inimesi ehk haridust, koole ja õpetajaid. Maapiirkondades on koolid mitte ainult tundides õppimiseks, vaid sotsiaalse ja kogukonnaelu keskusteks. Kõige sirgjoonelisem viis öelda lastele ja noortele, et nad on Eesti riigile väärtusetud, on sulgeda nende kodulähedane kool. Nii saavutatakse see, et need tulevased täiskasvanud käituvad oma riigiga täpselt samamoodi: ükskõikselt ja käegalöövalt.

Riik, mis kavatseb eksisteerida ka aastakümnete ja- sadade pärast, ei saa endale lubada lühiajalist planeerimist. Praegu võime ju mõne miljoni koolide sulgemisega kokku hoida, aga kui Eesti soovib tähistada ka oma 200. ja 300. sünnipäeva, on koolide kokkutõmbamine kõige arutum asi, mida saab üldse ette võtta. Väikesel rahval on vaja rohkem koole ja õpetajaid, mitte vastupidi.

Riigikogus seisan selle eest, et igale lapsele oleks lasteaiakoht ja 1.-6. klassiline haridus kättesaadav kuni 20 minuti kaugusel kodust. Selleks, et 20-minutiline koolitee oleks reaalsus, töötame välja riikliku rahastamismudeli hajaasustusega omavalitsustele.

Riigikogus toetan teadus- ja arendustegevusse suunatava summa suurendamist 1,5%-ni SKT-st. Eesti julgeolekut saab kindlustada tarkade inimeste abil. Tarka majandust loovad ainult haritud, enesekindlad ja õnnelikud inimesed.