Järjest enam tunnen, kuidas meie riigi süsteem on kokku jooksnud. Uusi inimesi juurde ei tule, sest poliitika kuvand on räpane. Olles abielus USA valitsuse endise töötajaga, puutusin üle 10 aasta kokku sealse ühiskonnaga, kus poliitikas olemine oli au asi. Kooli ja töö kõrvalt tehti uhkusega erakonna kampaaniat tänaval jne. Kui Eestis ütlen, et kandideerin, saan mõnitava pilgu, samal ajal kui ameerika sugulased ja sõbrad postitavad uhkusega minu plakateid oma sotsiaalmeedia seinale ja tunnevad uhkust.

Ma tahan, et poliitika tegemine ja selles osalemine muutuks auasjaks. Ma tahan, et rohkem andekaid, uusi inimesi tuleks poliitikasse. Ma tahan, et riiki aitaks juhtida palju häid oma ala eksperte, kuid siiski ka piisavalt elukogemusega, laia silmaringi, palju reisinud haritud inimesi, kelle taju maailma asjadest on tihtipeale õigem ja õiglasem, kui ükski teadusartikkel seda suudab õpetada.

Olen Eesti 200 asutajaliige, olnud selle juures, kui see oli lihtsalt rahulolematute mõttekaaslaste tasandil vestlusring. Olen korraldanud erakonna asutamiskongressi, 2019 riigikogu kampaania, Euroopa Parlamendi kampaania, kohalikud valimised 2021 ja nüüdseks olen ka erakonna juhatuse liige.