Olen suure osa oma 35 eluaastast olnud seotud erinevate nurkade alt puuetegainimeste huvikaitsega. Hetkel juhin Eesti Lihasehaigete Seltsi ja olen ühtlasi ka ametliku koolituse läbinud kogemusnõustaja. Alles hiljuti õnnestus välja anda oma esimene raamat “Kohanemise meistriklass”, mis võtab kokku minu senise kireva elu koos Düchenni lihasehaigusega.. Olen invaspordi entusiast. Olen üks elektriratastooli saalihoki maaletoojatest ja viimasel ajal mängin uue invaspordiala bocciat. Kuna olen lõpetanud TTÜ-s Avaliku halduse eriala on riigi paremasse toimimisse panustamine alati huvi pakkunud.

Olen Eesti 200 üks asutajaliige. Kandideerisin 2019. aasta Riigikogu valimistel

Eesti 200 lubadustest on minu jaoks kõige olulisem see, et ellu viidaks personaalse riigi idee, mis piltlikult väljendades tähendab ju seda, et inimene ei pea minema riigi juurde, vaid riik tuleb inimese juurde.

Soovin seista selle eest, et puudega inimestel oleks avaramad võimalused iseseisvaks ja aktiivseks eluks.

Seame reegliks, et avaliku ruumi ja hoonete kujundamisel rakendame kaasava disaini põhimõtteid, millega tagame kõigile Eesti inimestele sõltumata nende erivajadusest võrdsed võimalused ja ligipääsu infole ning füüsilisele keskkonnale.

Harvikhaigusega inimeste jaoks on saabunud uus ajastu, kui ravim on aga jääb hinna poolest kättesaamatuks. Seisan selle eest, et kallid ravimid oleks käibemaksu vabad ja üha enam ravimeid jõuaks Tervisekassa nimekirja.

Loome võimaluse kogemusnõustajate suuremaks kaasamiseks tervishoiusüsteemi, et pakkuda individuaalsemat tuge igale inimesele.

Pean oluliseks, et elamispinnad elumajadest kuni korteriteni oleksid kasutatavad läbi elukaare. Võimaldava meetmena tuleks laiemalt sh korteriühstutes rahastada kodukohandusi sh lifti ehitamiseks.

Arendame paindlikke hooldusteenuseid, vähendades sealhulgas laste ja puuetega täiskasvanute pereliikmete hoolduskoormust ning võimaldades erivajadustega inimeste aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnaelus. Selleks on vaja üle vaadata hooldekodu poole kaldu olev hoolekande süsteem, kus tuleks rohkem rakendada ka muid alternatiivseid lahendusi nagu koduhooldus, isiklikuabistaja teenus või teenusmajad.

Seisan selle eest invasport saaks sarnast tähelepanu ja tuge nagu nn tavaline sport. Pean oluliseks, et iga laps leiaks endale meelepärase ja võimetekohase spordiala või harrastuse.

Eesti 200 näeb Eestit, kus inimeste elukoht ei määra nende elukvaliteeti. Selleks tuleb seista kiire interneti, kättesaadavama transpordi kodulähedase kooli ja ettevõtete, teenuste ja asutuste säilimise eest.