MEIEGA ON VÕIMALIK

Joel Jesse

667

transpordi ja liikuvuse ekspert, Transpordiameti liikuvuse korraldamise teenistuse direktor

Raudteede ja maanteede arendamine peab olema Eestis kompleksne, et sotsiaalmajanduslik mõju oleks riigi piiratud ressursside juures suurim.
Ühistransport peab olema Eestis ühtselt planeeritud ja korraldatud ning rööbastranspordist peab saama ühistranspordi selgroog, nagu Soomes.
Tallinn-Helsingi püsiühendus ei ole enam utoopia, vaid võimalus, mis tuleb realiseerida. Peame tegema ära Tallinn-Helsingi püsiühenduse riigi eriplaneeringu.

Olen pärit Tallinnast ning lõpetanud 1999. aastal Tallinna Saksa Gümnaasiumi. Peale gümnaasiumi lõpetamist läbisin kohustusliku ajateenistuse. Ajateenistusest tulles alustasin õpinguid ning lõpetasin edukalt Tallinna Tehnikakõrgkooli transport ja logistika erialal. Oman töökogemusi nii ettevõtluse kui ka riigisektoris.

Mind iseloomustab ausus, töökus, julgus otsustamisel ja vastutusvõime. Olen avatud muutustele ja uuendustele, ning valmis kuulama ja mõistma kõigi seisukohtasid ning arvamusi, et leida parimad lahendused. Hindan meeskonna vahelisi häid suhteid ja koostööd.

Strateegiline ja ruumiline planeerimine on alati olnud minu südames, kuna soovin, et meie riigi arengueesmärgid ning ruumiline planeerimine oleks pikaajaline, läbi mille saame kujundada endale kvaliteetse, majanduslikult eduka, inimeste soovidega arvestava ja kaasaegse elukeskkonna, kus on hea elada nii meil kui ka meie lastel.

Minu soov on, et:

– Eesti taristu ja transpordivõrgustik peab olema ühtselt ja liikide üleselt planeeritud, arendatud ja majandatud. Head ühendused tagavad hea elukvaliteedi ning eeldused piirkondlikuks arenguks Narvast Kuressaareni, Kärdlast Võruni. Head ühendused tähendavad lisaks autodele ka teid jalgratastel ja jalgsi liikujatele kui paindlikku ja kiiret ühistransporti, kus rööbastranspordist on saanud ühistranspordi selgroog.

– Eesti maanteed on turvalised – kolmel põhimaanteedel on null laupkokkupõrget aastas! Liikluskoormus on liikunud paljuski kiiretele ja sagedasele rongiühendustele ning mugavale bussiliiklusele nii linnade vahel kui linnades. Tänu rongiliiklusele ja elektrisõidukite (sh H2 sõidukite) eelistamisele on transport Euroopa üks keskkonnasõbralikum. Inimese vaatenurgast eksisteerib üks paindlik ühistranspordi süsteem üle kogu Eesti. Ilma autota on võimalik ära elada ka väljaspool suuri linnalisi keskusi. Head alternatiivid autostumisele võimaldavad nii linnas kui maal rahuldada oma liikumisvajadusi esmajärjekorras jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga. Seetõttu on meie linnad rohelisemad, inimesed tervemad ja õnnelikumad;

– tulevikus moodustab Tallinn koos Helsingiga tunneli abil Põhjamaade kõige kiiremini areneva ja juhtiva majanduspiirkonna, mis on hinnatud tehnoloogiaettevõtete arenduskeskusena ja atraktiivse turismisihtkohana nii Aasia kui Euroopa turistide seas. Toimib hea koostöö Helsingi ja Tallinna lennujaama vahel, tagades kaksiklinna ühenduse Euroopaga ning olles värav majanduse südameks kujunenud Aasiale. Meil tuleb ära teha Tallinn-Helsingi püsiühenduse riigi eriplaneering, et 10-20 aasta pärast alustada ehitustegevust.

Taristu ja ühistranspordi arengueesmärgid tuleb kokku leppida, kuna aeg ja ressurss on piiratud ning siis pikaajaline tegevusplaan nendeni jõudmiseks. Alustada tuleb kohe, sest muidu räägime 10-20 aasta pärast sama juttu, et oleks vaja seda, teist ja kolmandat, aga tehtud pole midagi ning raha ja aeg on kadunud tuulde!

 

Jälgi minu tegemisi

MEIEGA
ON
VÕIMALIK

Joel Jesse

667

transpordi ja liikuvuse ekspert, Transpordiameti liikuvuse korraldamise teenistuse direktor

Raudteede ja maanteede arendamine peab olema Eestis kompleksne, et sotsiaalmajanduslik mõju oleks riigi piiratud ressursside juures suurim.
Ühistransport peab olema Eestis ühtselt planeeritud ja korraldatud ning rööbastranspordist peab saama ühistranspordi selgroog, nagu Soomes.
Tallinn-Helsingi püsiühendus ei ole enam utoopia, vaid võimalus, mis tuleb realiseerida. Peame tegema ära Tallinn-Helsingi püsiühenduse riigi eriplaneeringu.

 

Olen pärit Tallinnast ning lõpetanud 1999. aastal Tallinna Saksa Gümnaasiumi. Peale gümnaasiumi lõpetamist läbisin kohustusliku ajateenistuse. Ajateenistusest tulles alustasin õpinguid ning lõpetasin edukalt Tallinna Tehnikakõrgkooli transport ja logistika erialal. Oman töökogemusi nii ettevõtluse kui ka riigisektoris.

Mind iseloomustab ausus, töökus, julgus otsustamisel ja vastutusvõime. Olen avatud muutustele ja uuendustele, ning valmis kuulama ja mõistma kõigi seisukohtasid ning arvamusi, et leida parimad lahendused. Hindan meeskonna vahelisi häid suhteid ja koostööd.

Strateegiline ja ruumiline planeerimine on alati olnud minu südames, kuna soovin, et meie riigi arengueesmärgid ning ruumiline planeerimine oleks pikaajaline, läbi mille saame kujundada endale kvaliteetse, majanduslikult eduka, inimeste soovidega arvestava ja kaasaegse elukeskkonna, kus on hea elada nii meil kui ka meie lastel.

Minu soov on, et:

– Eesti taristu ja transpordivõrgustik peab olema ühtselt ja liikide üleselt planeeritud, arendatud ja majandatud. Head ühendused tagavad hea elukvaliteedi ning eeldused piirkondlikuks arenguks Narvast Kuressaareni, Kärdlast Võruni. Head ühendused tähendavad lisaks autodele ka teid jalgratastel ja jalgsi liikujatele kui paindlikku ja kiiret ühistransporti, kus rööbastranspordist on saanud ühistranspordi selgroog.

– Eesti maanteed on turvalised – kolmel põhimaanteedel on null laupkokkupõrget aastas! Liikluskoormus on liikunud paljuski kiiretele ja sagedasele rongiühendustele ning mugavale bussiliiklusele nii linnade vahel kui linnades. Tänu rongiliiklusele ja elektrisõidukite (sh H2 sõidukite) eelistamisele on transport Euroopa üks keskkonnasõbralikum. Inimese vaatenurgast eksisteerib üks paindlik ühistranspordi süsteem üle kogu Eesti. Ilma autota on võimalik ära elada ka väljaspool suuri linnalisi keskusi. Head alternatiivid autostumisele võimaldavad nii linnas kui maal rahuldada oma liikumisvajadusi esmajärjekorras jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga. Seetõttu on meie linnad rohelisemad, inimesed tervemad ja õnnelikumad;

– tulevikus moodustab Tallinn koos Helsingiga tunneli abil Põhjamaade kõige kiiremini areneva ja juhtiva majanduspiirkonna, mis on hinnatud tehnoloogiaettevõtete arenduskeskusena ja atraktiivse turismisihtkohana nii Aasia kui Euroopa turistide seas. Toimib hea koostöö Helsingi ja Tallinna lennujaama vahel, tagades kaksiklinna ühenduse Euroopaga ning olles värav majanduse südameks kujunenud Aasiale. Meil tuleb ära teha Tallinn-Helsingi püsiühenduse riigi eriplaneering, et 10-20 aasta pärast alustada ehitustegevust.

Taristu ja ühistranspordi arengueesmärgid tuleb kokku leppida, kuna aeg ja ressurss on piiratud ning siis pikaajaline tegevusplaan nendeni jõudmiseks. Alustada tuleb kohe, sest muidu räägime 10-20 aasta pärast sama juttu, et oleks vaja seda, teist ja kolmandat, aga tehtud pole midagi ning raha ja aeg on kadunud tuulde!

Jälgi minu tegemisi