MEIEGA ON VÕIMALIK
INES ARNA
706
ettevõtja, tegevjuht, laulja, elukestev õppija, abielus 2 lapse ema
Olen sinisilmne (sõna otseses mõttes) maailmaparandaja, kes usub, et kõik on võimalik, kui seda tõesti tahta ja selle nimel ka pingutada.
Kandideerin riigikokku, sest loodan oma tegevusega panna meie rahvas taas uskuma isetusse riigijuhtimisse, mis seisneb eelkõige rahva ja riigi heaolu esikohale seadmises. Mul on kahju vaadata, kuidas Eesti riigis on sõnad “poliitik”, “poliitika”, “valimised”, “valitsus” jms halvamaigulised ja halbu emotsioone tekitavad. Mäletan aega, kui meil ei olnud ei oma riiki, vabadust, banaane, oma raha ega võimalust reisida, kuid samas oli rahval usk Eesti riigijuhtidesse ja liidritesse. Oli usaldus, oli uskumus, et kõik on tehtav ja võimalik. Praegu kandideerides riigikokku on aga paljudel mu tuttvavatel küsimus, kas olen kaotanud mõistuse või hakanud üleöö rahausku. See on kurb. Ja see on asi, mida tahan kõige rohkem meie poliitmaastikul saavutada – panna oma otsuste, tegevuste, koostöö ja läbipaistva riigijuhtimisega meie inimesed taas uskuma sellesse, et nende riiki juhitakse eelkõige nende ja riigi huve silmas pidades.
Ma ei usu tasuta asjadesse ega sellesse, et neid keegi hinnata oskaks. Parimad asjad siin ilmas on ju nii ehk naa tasuta, kuid seda hindavad vähesed (päike, loodus, vesi, armastus). Ma ei usu virisemisesse ja oma valede valikute tegemisel pidevasse teiste süüdistamisesse. Ma usun, et kõigil on alati valik – isegi siis, kui on ainul halvad valikud. Ma usun sellesse, et kõiges peaks olema tasakaal ning et iga äärmus ongi äärmuslik ja seega mitte parim lahendus.
Ma usun sellesse, et linnas ja ka haritavate põldude vahel peaksid olema liigirikkad rohealad, et ökosüsteem saaks toimida. Et putukatel, lindudel, loomadel, kaladel oleks koht ja väärilised tingimused meie looduses ja veekogudes. Ma usun, et meil peaksid olema nii majandatavad kui ka ise ennast uuendavad metsad. Ma usun prügi sorteerimisse ja säästikku eluviisi. Ma usun, et iga indiviid saaks teha maailma paremaks, kui ta vaid tahaks ja “viitsiks”.
Usun, et riik peaks toetama Eesti ettevõtteid, et soodustada äritegevust Eestis, mitte sundima neid kolima mujale. Ma usun, et haridustöötajad/õpetajad peaksid saama väärilist palka, olles just need, kelle kätes on suuresti meie laste tulevik. Leian ka, et alushariduse õpetajate tasu peaks olema sätestatud riigi poolt ning olema võrdeline kooliõpetajate palkadega. On ju alusharidus see, mis annab meie võsudele baasi, aluse ja vundamendi, millele rajatakse hiljem hariduse ja inimeseks kasvamise korrused. Hea ja kvaliteetne põhiharidus peaks olema kõigile võrdselt kättesaadav, kuid ma ei leia, et kõik peaksid omandama ilmtingimata kõrghariduse ja jätma kõrvale meie väga head rakenduslikud koolid, kust sirguvad oma ala spetsialistid. Ma usun, et toetama peaks neid, kes püüavad ja ise tahavad, mitte kõiki, kes vastavad mingile normile.
Usun, et riik peaks rohkem kuulama oma rahvast ning riigijuhid lõpetama selle lõputu rahva lollitamise oma tühjade lubaduste ja vabandustega, kuidas midagi teha ei saa. Usun, et rohkem peaks pühenduma lahenduste mitte ettekäänete leidmisele. Ma arvan, et ei ole oluline riigi tasandil lahata inimeste erasuhteid ja proovida kõiki suruda mingisse raami. Samuti on abrsurd võtta erinevate asjade ilmestamiseks ideaale, mida tegelikkuses ei ole või esineb harva. Arvan, et inimlikkus tähendab luba eksida, kuid samas ka kohustab võtma vastutust. Endast ja teistest lugupidav inimene ei anna lubadusi, mida ta pidada ei saa, taha ega kavatse, ei murra lubadusi, on siiras ja julgeb vabandada. Meie planeediga arvestav inimene ei ela suhtumisega “peale mind tulgu või veeuputus”, vaid mõtleb oma elueast kaugemale.
Usun noortesse ja nende innovatiivsetesse ideedesse, mis loovad suurepärase sümbioosi vanemate generatsioonide elutarkusega. Ma ei leia, et noorus on hukas, vaid imetlen, kuidas nad oskavad elada ennast rohkem usaldades. Ma ei leia, et kõik inimesed on laisad, rumalad ja halvemad kui mina, kuid ma arvan, et paljud eelistavad elada oma mugavustsoonis ja peita pea liiva alla, jättes võtmata vastutuse oma elu ja tuleviku osas.
Ma loodan, et inimesed lähevad valima ja leiavad enda jaoks selle ühe kandidaadi, kellesse uskuda ja kellele panustada. Lotopileteid ju ostetakse, kuigi võimalus võita on samuti väike. Panustades õigele inimesele võib võita palju, samas valimata jätmine jätab hooletusse ka Eesti tuleviku. Rome wasn’ t built in a day! Koostöös peitub jõud, üksi ei saavutata suuri muutuseid. Just nii sai ka ju alguse imeliselt suurepärane algatus “Teeme ära!”.
Mina saan omalt poolt lubada ausat, siirast, koostööaldist, omakasupüüdmatut Eestist ja selle elanikest lähtuvat riigijuhtimist enda poolt.
Haridus ja tegevused: 21. Kool / TLU alushariduse pedagoogika (BA, Cum Laude)/ TLU organisatsioonikäitumise magistriõpe / Luua Metsanduskooli maastikuehitaja, tudeng / Saku Kultuurikeskuse nõukogu esinaine
Jälgi minu tegemisi

MEIEGA
ON
VÕIMALIK
INES ARNA
706
ettevõtja, tegevjuht, laulja, elukestev õppija, abielus 2 lapse ema
Olen sinisilmne (sõna otseses mõttes) maailmaparandaja, kes usub, et kõik on võimalik, kui seda tõesti tahta ja selle nimel ka pingutada.
Kandideerin riigikokku, sest loodan oma tegevusega panna meie rahvas taas uskuma isetusse riigijuhtimisse, mis seisneb eelkõige rahva ja riigi heaolu esikohale seadmises. Mul on kahju vaadata, kuidas Eesti riigis on sõnad “poliitik”, “poliitika”, “valimised”, “valitsus” jms halvamaigulised ja halbu emotsioone tekitavad. Mäletan aega, kui meil ei olnud ei oma riiki, vabadust, banaane, oma raha ega võimalust reisida, kuid samas oli rahval usk Eesti riigijuhtidesse ja liidritesse. Oli usaldus, oli uskumus, et kõik on tehtav ja võimalik. Praegu kandideerides riigikokku on aga paljudel mu tuttvavatel küsimus, kas olen kaotanud mõistuse või hakanud üleöö rahausku. See on kurb. Ja see on asi, mida tahan kõige rohkem meie poliitmaastikul saavutada – panna oma otsuste, tegevuste, koostöö ja läbipaistva riigijuhtimisega meie inimesed taas uskuma sellesse, et nende riiki juhitakse eelkõige nende ja riigi huve silmas pidades.
Ma ei usu tasuta asjadesse ega sellesse, et neid keegi hinnata oskaks. Parimad asjad siin ilmas on ju nii ehk naa tasuta, kuid seda hindavad vähesed (päike, loodus, vesi, armastus). Ma ei usu virisemisesse ja oma valede valikute tegemisel pidevasse teiste süüdistamisesse. Ma usun, et kõigil on alati valik – isegi siis, kui on ainul halvad valikud. Ma usun sellesse, et kõiges peaks olema tasakaal ning et iga äärmus ongi äärmuslik ja seega mitte parim lahendus.
Ma usun sellesse, et linnas ja ka haritavate põldude vahel peaksid olema liigirikkad rohealad, et ökosüsteem saaks toimida. Et putukatel, lindudel, loomadel, kaladel oleks koht ja väärilised tingimused meie looduses ja veekogudes. Ma usun, et meil peaksid olema nii majandatavad kui ka ise ennast uuendavad metsad. Ma usun prügi sorteerimisse ja säästikku eluviisi. Ma usun, et iga indiviid saaks teha maailma paremaks, kui ta vaid tahaks ja “viitsiks”.
Usun, et riik peaks toetama Eesti ettevõtteid, et soodustada äritegevust Eestis, mitte sundima neid kolima mujale. Ma usun, et haridustöötajad/õpetajad peaksid saama väärilist palka, olles just need, kelle kätes on suuresti meie laste tulevik. Leian ka, et alushariduse õpetajate tasu peaks olema sätestatud riigi poolt ning olema võrdeline kooliõpetajate palkadega. On ju alusharidus see, mis annab meie võsudele baasi, aluse ja vundamendi, millele rajatakse hiljem hariduse ja inimeseks kasvamise korrused. Hea ja kvaliteetne põhiharidus peaks olema kõigile võrdselt kättesaadav, kuid ma ei leia, et kõik peaksid omandama ilmtingimata kõrghariduse ja jätma kõrvale meie väga head rakenduslikud koolid, kust sirguvad oma ala spetsialistid. Ma usun, et toetama peaks neid, kes püüavad ja ise tahavad, mitte kõiki, kes vastavad mingile normile.
Usun, et riik peaks rohkem kuulama oma rahvast ning riigijuhid lõpetama selle lõputu rahva lollitamise oma tühjade lubaduste ja vabandustega, kuidas midagi teha ei saa. Usun, et rohkem peaks pühenduma lahenduste mitte ettekäänete leidmisele. Ma arvan, et ei ole oluline riigi tasandil lahata inimeste erasuhteid ja proovida kõiki suruda mingisse raami. Samuti on abrsurd võtta erinevate asjade ilmestamiseks ideaale, mida tegelikkuses ei ole või esineb harva. Arvan, et inimlikkus tähendab luba eksida, kuid samas ka kohustab võtma vastutust. Endast ja teistest lugupidav inimene ei anna lubadusi, mida ta pidada ei saa, taha ega kavatse, ei murra lubadusi, on siiras ja julgeb vabandada. Meie planeediga arvestav inimene ei ela suhtumisega “peale mind tulgu või veeuputus”, vaid mõtleb oma elueast kaugemale.
Usun noortesse ja nende innovatiivsetesse ideedesse, mis loovad suurepärase sümbioosi vanemate generatsioonide elutarkusega. Ma ei leia, et noorus on hukas, vaid imetlen, kuidas nad oskavad elada ennast rohkem usaldades. Ma ei leia, et kõik inimesed on laisad, rumalad ja halvemad kui mina, kuid ma arvan, et paljud eelistavad elada oma mugavustsoonis ja peita pea liiva alla, jättes võtmata vastutuse oma elu ja tuleviku osas.
Ma loodan, et inimesed lähevad valima ja leiavad enda jaoks selle ühe kandidaadi, kellesse uskuda ja kellele panustada. Lotopileteid ju ostetakse, kuigi võimalus võita on samuti väike. Panustades õigele inimesele võib võita palju, samas valimata jätmine jätab hooletusse ka Eesti tuleviku. Rome wasn’ t built in a day! Koostöös peitub jõud, üksi ei saavutata suuri muutuseid. Just nii sai ka ju alguse imeliselt suurepärane algatus “Teeme ära!”.
Mina saan omalt poolt lubada ausat, siirast, koostööaldist, omakasupüüdmatut Eestist ja selle elanikest lähtuvat riigijuhtimist enda poolt.
Haridus ja tegevused: 21. Kool / TLU alushariduse pedagoogika (BA, Cum Laude)/ TLU organisatsioonikäitumise magistriõpe / Luua Metsanduskooli maastikuehitaja, tudeng / Saku Kultuurikeskuse nõukogu esinaine