– Eestis käib juba pikemat aega „metsasõda“. Samas, Eestis eksisteerib juba 100 aastat emakeelne metsandusteadus ja mitusada aastat metsandusteadus üldse (sellega tegelesid baltisaksa ja Tsaari-Venemaa teadlased). Tänapäeval on metsandusteaduse kantsiks Maaülikool. Kui tahta metsandusega tegeleda ja sel teemal sõna võtta, peaks kuulda võtma selle ala teadlasi. Ka Maaülikoolist.

– Millega seondub ka järgmine teema. Eesti metsade majandamise lõpetamine ei lõpeta globaalseid kliimaprobleeme. Küll aga annab oma panuse palmiõlitoodete ja palmiõli sisseveo keeld. Sest õlipalmide istanduste rajamine troopiliste džunglite raadamise teel mõjutab kliimamuutusi rohkem. Norras on palmiõlitoodete sissevedu keelatud. Kas Eesti peaks seda teed minema, on diskussioonikoht. Võib-olla lubada siiski ökoloogiliste palmiõlitoodete sissevedu. Igatahes, oleks vaja seda valdkonda rangemalt reguleerida.

– Ma olen selle poolt, et pikemas perspektiivis keelata trofeejaht. Lähemas perspektiivis tuleb aga keelustada jahitrofeede sissetoomis lubamine. Siin tuleks õppida USA ja teiste selliste riikide kogemusest, kus loomatrofeede sissevedu on rangelt reguleeritud. Eesti elanikud käivad trofeede jahil Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, see on vähetuntud tõsiasi. Trofeejaht on kõige perverssem jahipidamise viis. Asi pole ainult selles, et loomade tapmine trofeede saamise nimel on mõttetu vaid ka selles et neid loomi tapetakse sadistlikult. Ma olen aastakümneid uurinud Arktikas kütikultuure. Tõeline jahimees tapab looma kiirest ja valutult aga trofeejahi puhul see nii ei ole. Et säiliks looma trofeeväärtusega kehaosa (reeglina pea) haavatakse loomi teistesse kehaosadesse ja lastakse neil aeglaselt verest tühjaks joosta.

– Kui me räägime rahvusküsimusest, siis läheb kogu diskussioon vägisi vene-eesti teema peale. Ometi elab Eestis pea 130 rahvuse esindajad. Me peaksime teadvustama, et Eesti on multikultuurne riik just positiivses mõttes, kus erinevate rahvaste esindajad panustavad meie ühiskonda. Kui mitte muud moodi, siis on nad nähtavad läbi rahvusköögi ehk erinevate toidukohtade. Mitmemaitseline ja -rahvuseline Eesti on midagi, millega vanem põlvkond peaks harjuma. Noored teavad seda niikuinii!