MEIEGA ON VÕIMALIK
Aare Lill
751
ETTEVÕTJA, INFRAEHITUS
Soovin, et minu lapselaps kasvaks riigis, mis on innovaatiline ja roheline ning kus elavad õnnelikud, jõukad ja hea haridustasemega inimesed.
Olen sündinud ja kasvanud Jõgeval. Cum laude lõpetanud Viljandi Kultuurikooli. Maitsnud nii kultuuritöötaja, teenindaja, töölise, munitsipaalametniku kui ettevõtja leiba.
Töö on viinud mind küll Moskvasse, Kiievisse, Helsingisse, Lapimaale kuid lõpuks olen ikkagi tagasi armasas kodukohas. Olen saanud tunda nii paremaid kui halvemaid päevi, sest elu just selline ongi.
Noorena sai üles ehitatud liberaalset erakonda, kuid siis hakkasid kaasteelised muutuma ja see, mis toimus, ei meeldinud mulle enam.
Paarkümmend aastat pühendusin oma töödele ja olin rahul, et riik minu ettevõtmistesse palju ei sekku ning suundub enam vähem mõistlikul kursil.
Olen piisavalt reisinud mööda maailma ja alati tagasi tulles Lennarti lennujaamas maandudes tundnud, kui tore meil siin kodus tegelikult on.
Kuid ühel päeval ma tundsin, et see, mis toimub siin Eestis, ei ole enam ohutu, ei ole mõistlik, ei ole arukas.
Seetõttu tunnen ma KOHUSTUST seekord oma sõna sekka öelda, sest ma SOOVIN, ET MINU LAPSELAPS SAAKS KASVADA RIIGIS, MIS ON INNOVAATILINE JA ROHELINE NING KUS ELAVAD ÕNNELIKUD, JÕUKAD JA HARITUD INIMESED.
Jälgi minu tegemisi

MEIEGA
ON
VÕIMALIK
Aare Lill
751
ETTEVÕTJA, INFRAEHITUS
Soovin, et minu lapselaps kasvaks riigis, mis on innovaatiline ja roheline ning kus elavad õnnelikud, jõukad ja hea haridustasemega inimesed.
Olen sündinud ja kasvanud Jõgeval. Cum laude lõpetanud Viljandi Kultuurikooli. Maitsnud nii kultuuritöötaja, teenindaja, töölise, munitsipaalametniku kui ettevõtja leiba.
Töö on viinud mind küll Moskvasse, Kiievisse, Helsingisse, Lapimaale kuid lõpuks olen ikkagi tagasi armasas kodukohas. Olen saanud tunda nii paremaid kui halvemaid päevi, sest elu just selline ongi.
Noorena sai üles ehitatud liberaalset erakonda, kuid siis hakkasid kaasteelised muutuma ja see, mis toimus, ei meeldinud mulle enam.
Paarkümmend aastat pühendusin oma töödele ja olin rahul, et riik minu ettevõtmistesse palju ei sekku ning suundub enam vähem mõistlikul kursil.
Olen piisavalt reisinud mööda maailma ja alati tagasi tulles Lennarti lennujaamas maandudes tundnud, kui tore meil siin kodus tegelikult on.
Kuid ühel päeval ma tundsin, et see, mis toimub siin Eestis, ei ole enam ohutu, ei ole mõistlik, ei ole arukas.
Seetõttu tunnen ma KOHUSTUST seekord oma sõna sekka öelda, sest ma SOOVIN, ET MINU LAPSELAPS SAAKS KASVADA RIIGIS, MIS ON INNOVAATILINE JA ROHELINE NING KUS ELAVAD ÕNNELIKUD, JÕUKAD JA HARITUD INIMESED.